• Millest alustada?

Kui sul on soov maja ehitada, olemas olevat hoonet korda teha või laiendada, siis esmaseks ülesandeks on paberi peal  asjade läbi mõtlemiseks aega võtta. Korrektne ja läbimõeldud projekt hoiab kokku aega ja raha.

Koondades kokku kõik mõtted ja ideed saab arhitektiga koos paika panna lähteülesande, mis tulevase majaga plaanis teostamist vajab. Lähteülesanne annab esmase reaalse pildi kavandatavatest mahtudest  ja on stardipakuks järgnevateks projekteerimise etappideks.

Kui esimene nägemus majast on paika saadud, tuleb sammud seada linnavalitsusse või kohaliku omavalitsuse juurde, kust tuleb esitada taotlus projekteerimistingimuste saamiseks. Projekteerimistingimused on projekti koostamise seaduslik alus ja annab omavalitsuse poolt ette seatud piirangutest ja normidest ülevaate.

Projekteerimistingimusi saab taotleda ka elektrooniliselt. Taotluse vormid saab omavalitsuste kodulehekülgedelt ja elektrooniliselt saab esitada taotluse ka www.eesti.ee keskkonnas.

Kui kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering, siis projekti koostamise aluseks on detailplaneering.

• Millest koosneb projekt?

Maja projekt koosneb mitmest etapist. Algust tehakse arhitektuurse eskiisiga, millele järgneb eelprojekt ja seejärel põhi- ja tööprojekt. Nende projekti etappidega tegeleb arhitekt.

Lisaks arhitektuurile on konstruktsiooni projekt, mida üldjuhul tehakse tööprojekti mahus. Konstruktsiooni projekti koostab vastavat luba omav ehitusinsener. Oluliseks osaks on veel eriosade projektid: küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, jahutus, tugev- ja nõrkvool, automaatika. Eriosasid tohib samuti koostada ainult vastavat litsentsi omav projekteerija.

Lisaks kõigele eelpool toodud projekti staadiumitele võib maja projekteerimise juures abi vaja minna sisekujundajalt (koostab sisekujunduse projekti) ja maastikuarhitektilt, kes kujundab ka maja ümbruse.

• Arhitektuurse projekti etapid

1. ARHITEKTUURNE ESKIIS – esmaseks ülesandeks on paika panna projekteerimise lähteülesanne, mille alusel koostatakse eskiisprojekt. Eskiisprojekti tulemiks on hoone arhitektuurne idee ja ruumiplaneeringuline lahendus.

Eskiisprojekt on lähteülesandeks järgnevatele arhitektuursete projekti etappidele. Peale eskiisprojekti valmimist hoone arhitektuurset ideed ja lahendust ei muudeta vaid täiendatakse ja parendatakse seda edasi. Saamaks hoone antud paika sobivusele põhimõttelist nõusolekut viiakse eskiisprojekt kohalikku omavalitsusse tutvumiseks.

Eskiisprojekti põhjal saavad eriosade koostajad omapoolsetele projekti etappidele teha esmase hinnapakkumise. Pakkumisi saab võtta eriosade kaupa eraldi või kogu komplektina ühest kohast.

Eriosadeks on: konstruktiivne osa; tugev ja nõrk-voolu osa; ventilatsiooni ja kütte osa; vee ja kanalisatsiooni osa; vajadusel maastiku kujundamise ja vertikaalplaneerimine osa. Kokkuleppel võtab eriosade pakkumised arhitektuuri tegev ettevõte ja koondab pakkumised ühtseks tervikuks koos arhitektuurse osaga.

Eskiisprojekt ei ole üldjuhul kohustuslik projekti etapp, kuid see on soovituslik projekti osa selleks, et tellijal tekiks täpsem nägemus ja arusaam oma soovidest.  See projekti osa panen paika nurgakivi järgnevatele projekteerimisetappidele.

2. ARHITEKTUURNE EELPROJEKT – antud projekti staadiumis täpsustatakse üle lähteülesanne ja selle vastavus ametiasutuste poolt ette antud projekteerimistingimustele. Selle järgselt koostatakse projekt, mis on aluseks ehitusloa taotlemisel.

Eelprojektis pannakse paika ehitise paiknemine kinnistul ja planeeritakse kinnistusisesed teed, parklad, krundi heakord ja üldine haljastus. Maja puhul esitatakse korruste plaanid, lõige, vaated ja võimalusel parema ülevaate andmiseks hoone 3D illustratsioonid.

Joonistel täpsustatakse ruumide ja avade paiknemine. Parema ülevaate saamiseks ruumikasutusest näidatakse plaanidel ära ka olulisem mööbli paiknemine.

Lisaks antakse ülevaade kasutatavatest konstruktsioonidest, pannakse paika välisviimistlus, eriosade põhimõtteline lahendus ja paiknemine. Tulenevalt lähteülesandest lahendatakse vastavalt vajadusele ka teised erinõuded.

Eelprojekti alusel arvutatakse hoone energiatõhusus, mis üldjuhul peab kuuluma antud projekti dokumentatsiooni hulka.

Eelprojekt peab sisaldama kogu olulise informatsiooni, mille alusel on võimalik küsida hoone üldehituse ligikaudset hinnapakkumist. Eelprojekti alusel hakatakse koostama eriosade projekte.

Koos erinevate ametiasutuste kooskõlastustega (mille vajadus määratakse ära projekteerimistingimustes) esitatakse eelprojekt koos tellija poolt allkirjastatud ehitusloa taotlusega kahes eksemplaris kohalikku omavalitsusse.

 3. PÕHIPROJEKT – põhiprojektis arendatakse edasi eelprojekti. Seal töötatakse välja arhitektuurilised detailid ja täpsustakse joonistel konstruktsiooni tüüpe. Samuti joonistakse lahti olulisemad detailid (räästad, soklid, nurgad jne). Määratakse ära erinevate ehitustoodete (uksed, aknad, trepid, käsipuud jne.) põhimõttelised lahendused ja omadused, koostatakse avatäidete spetsifikatsioonid.

Tagamaks erinevate projekti osade klappimine ja koostöötamine käib põhiprojektis koostöö eriosade projekteerijatega.

Põhiprojekti alusel saab koostada ehitise eelarvelise maksumuse ja saab hakata korraldama ehitushanget.

4. TÖÖPROJEKT – täpsustatakse põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast tööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitusega seonduvate dokumentide koostamist saaks ehitise nende järgi terviklikult valmis ehitada. Tööprojektis määratakse ära konkreetsed tooted, mida kasutatakse hoone ehituse juures.